Näotuvastustehnoloogiatest avalikus ruumis - miks me seda soovime ja miks me seda ei soovi?*

12. juuli 2021 - Tanel Mällo

Kujutagem ette olukorda, kus politseil õnnestub kuriteopaiga läheduses oleva turvakaamera abil saada foto võimalikust kriminaalist. Seda fotot võrreldakse automaatselt kõigi Eesti elanike näopilte hõlmava andmebaasiga, et leida kõik (kasutatava näotuvastustehnoloogia arvates) sarnase välimusega isikud. Hommikul koputab uurija ka sinu uksele ning sul tekib vajadus oma süütust tõestada. Hoolimata isegi sellest, et öisele fotole jäänu kandis vähemalt osaliselt nägu varjavat maski. Kas see vastab turvalise ühiskonna kirjeldusele, mida sooviksime?


*See artikkel ilmus esmalt lühendatul kujul 12. juulil 2021 Eesti Päevalehes
https://epl.delfi.ee/artikkel/93977527/tanel-mallo-naotuvastus-arvab-et-see-olid-sina-toenda-et-oled-suutu

Inimese ja ühiskonna koolikahjustused vajavad leevendamist*

14. juuni 2021 - Signe ja Tanel Mällo

Oleme kodustatud liik, täpsemini liik, kes ennast ise pidevalt kodustab. Muidu ei jääks me enam ellu, sest oleme praktiliselt kõlbmatud eluks metsikus looduses. Tormi kätte sattudes vaatame närviliselt peremehe poole – millise käsuga meid rahustatakse? Hiljutises eriolukorraski nõuti valitsuselt ja ekspertidel läbematult konkreetseid käske ja selgeid juhiseid. Oleme küll kõrgelt koolitatud loomad, ent meie spetsiifiline enesedressuur annab edasi liikumiseks ette väga kitsa raja, halvimal juhul justkui peenikese nööri kõrgel tsirkuseareeni kohal. Sellelt alla langemine meid aga enam mängu algusesse tagasi ei vii. Me lihtsalt kukume alla. Samas on mõnikord dressuur nii täielik, et isegi käsu korras hinge kinni hoidmine võib tunduda vabatahtlik.

*See artikkel ilmus esmalt 14. juunil 2021 Postimehes, autorid Signe ja Tanel Mällo:
https://arvamus.postimees.ee/7270355/signe-mallo-ja-tanel-mallo-inimese-ja-uhiskonna-koolikahjustused-vajavad-leevendamist

Vabadus ja vastutus

10. märts 2021 - Tanel Mällo

Kuulsin, et praegu (kevad 2021) maailmas toimuvat nimetatakse kolmandaks maailmasõjaks - institutsioonide ja inimeste vahel. Sobivam metafoor oleks olukorraga, kus parasiit võtab peremeesorganismi aju üle kontrolli. Treening, et institutsioonid vabastavad inimese vastutusest on olnud nii pikk ja põhjalik, et enamik meist ei märka, kuidas koos vastutusega kaob ka vabadus.

Mis meist saab?

06. märts 2021 - Tanel Mällo

Mis meie maailmast saab? See mis toimub, ei ole kolmas maailmasõda - vähemalt meil siin mitte -, ning paljud minu tänased mured liigituvad enamiku inimeste jaoks maailmas küllap veel kaua aega sekundaarseteks: kuidas hoida vabadust - sisemist ja välist; kuidas hoida rahu - sisemist ja välist; kuidas hoida tasakaalu, puhtust, loodust - sisemist ja välist?

Infoühiskonna mutrid ja poldid

06. september 2020 - Tanel Mällo

Ka kõige entusiastlikumad tehnoloogiasõbrad tunnistavad, et meie infoühiskond ei ole täna selline kõiki omavahel ja parima infoga ühendav, õiglust, võrdsust ja heaolu toetav koht, nagu selle esialgne lubadus. Igapäevaselt häirivad meid võibolla veidi teistsugused asjad kui avaramat pilti vaadata ja mõista üritades. Allpool on veidi suuremaid piksleid rakendav vaade tänase infoühiskonna suurtele probleemidele.

Armastus katku ajal: jälgimisühiskond 2.0*

09. juuni 2020 - Tanel Mällo

Eriolukorras kodus istumine muutis meie tunnetatud maailmamulli mõneks ajaks tillukesemaks. Nagu me ei taju maakera läbi kosmose kihutamist, on hoomamatud ka muutused, mis toimuvad sellal kui diivanil videokõnet teeme, distantsõppe-lapsed taustal vähemalt visuaalselt hägustatud.

Kodusest mullist väljaspool asuv maailm on nii neetult keeruline, et parem on see kellegi teise hoolde usaldada, kes meie eest otsuseid teeb, meie käitumist jälgib ja suunab. Ometi vaidleb mingi sisemine hääl sellele veel vastu.

* artikli rahvapärasem versioon ilmus 8. juunil 2020 Eesti Päevalehes pealkirja all “Armastus taudi ajal. Jälgimisühiskond 2.0”
https://epl.delfi.ee/arvamus/tanel-mallo-armastus-taudi-ajal-jalgimisuhiskond-20?id=90097209

“POMMUUDIS”: Facebook kontrollib endiselt kõike, mida sa teed ja mõtled!*

27. märts 2020 - Tanel Mällo

“Tead nüüd saab Facebookist kõik oma andmed ära kustutada!”

“OMG, kas proovisid?”

“Muidugi!”

“Mis siis juhtus?”

“Mitte midagi!”


* artikli rahvapärasem versioon ilmus 11. märtsil 2020 Eesti Päevalehes pealkirja all “Pommuudis — Facebook kontrollib endiselt kõike, mida sa teed ja mõtled!”. https://epl.delfi.ee/arvamus/tanel-mallo-pommuudis-facebook-kontrollib-endiselt-koike-mida-sa-teed-ja-motled?id=89183305

Siin me oleme*

09. jaanuar 2020 - Tanel Mällo

Pea igaüks, kel kapis teismelise-aja päevikud, teab missugust valu nende täiskasvanuna lugemine silmadele ja ajule põhjustab. Telefonis, arvutis ja kaubandusvõrgu kliendikontodel toimuvale kriitilise kõrvalpilgu heitmine võib sama efekti anda. Mis meid ometi selleks sundida võiks?

* artikli rahvapärasem versioon ilmus 7. jaanuaril 2020 Eesti Päevalehes pealkirja all “Sinu poeajalugu on piinlik kui teismelise päevik”
https://epl.delfi.ee/arvamus/tanel-mallo-sinu-poeajalugu-on-piinlik-kui-teismelise-paevik?id=88575101

Pärast kino läheme õhtust sööma*

01. detsember 2019 - Tanel Mällo

Homme vabastab tehisintellekt — paljude optimistlike prognooside kohaselt — inimesed tüütust rutiinist. Ja see pole veel kõik. Vabadus tüütust rutiinist annab meile võimaluse pühenduda tõeliselt olulisele — keerukate probleemide lahendamine, loovus, empaatia ja tervislikud eluviisid. Aga.

* See lugu osales ja võitis toimetatud kujul ka Eesti Päevalehe 2019. a arvamuskonkursi: https://epl.delfi.ee/arvamuskonkurss/mis-saab-homme-tanel-mallo-parast-kino-laheme-ohtust-sooma-kes-seda-tegelikult-otsustab?id=88171153

PÄEVIK 5. A kas päevikus suhetest sobib kirjutada?

26. aprill 2019 - Tanel Mällo

Elu maakaardil rännates - reaalajas või tagantjärele - on hästi näha, et aja kõrval teine oluline suur mõistlik raamistik on suhted. See, kuidas kellegagi koos võib aeg nii lennata kui ka seisma jääda, näitab ilmselt, et suhted on isegi rohkem päris kui aeg. Need on nii tähtsad, et mõnedes kultuurides puuduvad väidetavalt sõnad olemisest rääkimiseks, ning sellele lähim on kuhugi kuulumine.

PÄEVIK 4. A mis on elu maakaart?

18. aprill 2019 - Tanel Mällo

Räägitakse, et surma piiril vilksab kogu elu silme eest läbi. Võib olla see on nii sellepärast, et lineaarne aeg on ainult illusioon. Surma läheduses see illusioon haihtub ja me tajume oma elu selliselt nagu ta ausalt on — tervikuna. Mitte et aja illusioon tingimata paha oleks. Või et mõistliku ülevaate saamiseks oleks tarvis surma suhu ronida. Eks.

PÄEVIK 3. A kuidas ma seda suurt pilti näen?

11. aprill 2019 - Tanel Mällo

Päevikupidamine tähendab hetke iseendaga, milles peatuda, vaadata tähelepanelikult enda sisse ja enda ümber ning mõni aus tähelepanek kirja panna. Kui see mõningase harjutamise järel juba turvaline tundub, võid esitada järgmise küsimuse: mis oleks, kui loeks, mis kirja on saanud?

PÄEVIK 2. A kuidas seda päevikut üldse pidada?

08. aprill 2019 - Tanel Mällo

Päeviku pidamiseks on palju erinevaid viise ja sinu jaoks õige on see, mis sulle parajasti sobib. Selleni jõudmiseks on vaja katsetada. Minu meetodi selgroog on juba päris pikka aega regulaarsed kokkuvõtted. Kirjutan enam-vähem iga päev midagi üles — võimalusel niipea kui midagi sel hetkel olulist märkan, või siis õhtul, et päevale mõtteline joon alla tõmmata. Pikema perioodi jooksul koguneb sellistest märkmetest kõnekas suurem pilt. Selle nägemiseks võtan iga nädala, kuu ja aasta lõpus aja iseendaga, et lõppenud perioodi märkmed läbi lugeda ja kokku võtta. Ning et ka eelseisvat perioodi raamistada — näiteks mõne konkreetse eesmärgi nimel.

PÄEVIK 1. A miks päevikupidamine on hea?

06. aprill 2019 - Tanel Mällo

Lastel on joonistamise tung. Elu voolab neist läbi ja miski mis välja settib, vajab kohta kuhu maanduda. Paberile. Või enda peale. Või seinale. Nagu ürginimestel. Arvan, et on loomulik ja hea selle tungiga kontakt säilitada. Elu voolab meist läbi ning kes igasuguseid asju ainult enda sisse hoiab, läheb paksuks või kurjaks. Või mõlemat. Hea, kui on sul sõber ja kaaslane, kellega jagada rõõmu ja kurbust. Enam-vähem normaalne, kui see on kasvõi loom või mingi koht looduses või südames. Või päevik.

Milleks meile andmekaitse?*

03. juuli 2018 - Tanel Mällo, Marju Lauristin

Raske vaidlustada Ott Karulini väidet, et tuhnime oma andmetes nagu digimaailmas põrsad. Ka uus Euroopa andmekaitse üldmäärus (ingl. k. general data protection regulation, edaspidi GDPR) ei muuda kedagi päevapealt targemaks. Selleks, et soov ja tajutud võimalused ise oma digimaailma puhtuse ja tervislikkuse eest hoolitseda oleks sama loomulikud kui vajadus puutumata looduse järele, vaatame üle, mis meid siia tõi ja (kuna see meid teadupoolest enam edasi viia ei saa, siis) kuidas nüüd on mõistlik tegutseda.

* See artikkel ilmus algselt Postimehes
https://arvamus.postimees.ee/4512986/tanel-mallo-ja-marju-lauristin-milleks-meile-andmekaitse

Digikirjaoskus talurahvakooli*

01. märts 2016 - Tanel Mällo

Oleme täna üksikisikutena rikkamad kui kunagi varem – vähemalt virtuaalselt. Suur osa moodsa majanduse ärimudelitest ning nende kaudu loodud väärtusest toetub üksikisikust teenusekasutaja loodud andmetele. Neil andmetel on ressursina mitmeid sarnasusi maavaradega. Olulisim sarnasus on see, et väärtuslikud varad vajavad tarka kasutajat.

* Artikkel ilmus Äripäevas Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames:
https://www.aripaev.ee/arvamused/2016/03/01/tanel-mallo-digikirjaoskus-talurahvakooli