Kunagi, kui internet oli alles muna, olid kõigil lahedatel lastel blogid. Armastasin väga oma blogi ning kirjutasin seal oma kassist, kelle nimi oli mällo. Pärast inimene ütles, et ta luges seda ja abiellus minuga. Blogid olid head. E-kirjad olid head.
Hiljem läks maailm hulluks ja kõigil hakkas väga halb. Inimesed veetsid lõputuid tunde ekraane vahtides, aga nad ei leidnud enam õiget blogi. Sest blogisid kirjutavad nüüd hiired. Nad närivad kõik mõttetuks pudiks, mille maakera põlemise lõhnaline tuul sihitult laiali kannab.
Ka mina hakkasin murenema. Sain aru, et killustumine ei ole mu tugev külg. Tõin kõik mulle olulised lõimed siia lehele: ilu ja kirjandus, suhe iseendaga ning inimeseksolemise, tehnoloogia ja võimu suhted. Kui soovid, kirjutan ka Sulle siitkaudu, kui midagi uut teen - torka oma e-posti aadress allpool kasti!
Mis veel? Kõik siinöeldu on täielikult sinnapoole kaldu, mis on praegu oluline lihtsalt minu arvates. Kui midagi muutub, kirjutan ka selle selgituse siin ümber. Võib-olla olengi seda juba mitu korda teinud. Miski pole lõplik, kõik läheb mööda. Kõige olulisem on mõelda ja kirjutada sellest tuumast, mis ma praegu olen.
Heade soovidega
Tanel