Paljude tänaste ühiskondlike muutuste sisu on reaalsuse ja selle üha vägevamate institutsioonide digitaliseerumine ja sellest tulenevate uute võimalustega agressiivselt eksperimenteerimine. Eriti neis punktides, kus selleks annab võimaluse võimu koondamine nii pehmel kui kõval moel, peente vahenditega ja vahendeid valimata. Ning kus selle tulemusel kahaneb igapäevase reaalsuse õiglus, vabadus ja inimlikkus. Selle kõnekad näited on polariseeriv ühismeedia, pealetükkiv tehisintellekt ja kõikvõimalikus tehnilises mõttes "täiustatud" inimene.
Ei saa salata, et sügavamas mõttes pole me selle enneolematu tehnoloogilise arenguhüppega kohanenud ning ei saa ega anna enesele ja teistele aru, mis täpsemalt toimub. Ei indiviidide ega ühiskonnana. Pigem tundub pidevalt, et midagi väga suurt on väga valesti. Aga meil puuduvad tunnetuslikud, intellektuaalsed ja täidesaatvad võimed selliste probleemide käsitlemiseks ja oma käitumise kohandamiseks.
On oluline, et neid muutuseid ja seotud probleeme rohkem teadvustame, et selle kainenemise pinnalt inimestena meeldivamat tasakaalupunkti luua. Selleks on oluline sõnastada küsimusi inimeseksolemise, võimu ja tehnoloogia suhete kohta ja uurida, mida tähendab oma (digitaalse) terviklikkuse ja sellele toetuva vaba tahte realiseerimine neis kitsastes tingimustes - mida tähendab olla inimene masina ees. Inimene eespool masinat. Masinaga vastamisi seatud inimene.
"Inimene masina ees" manifestilaadset teksti saad lugeda siin.
Mu selleteemalistest ajakirjanduslikest töödest saad ülevaate siin.
Lühemad postitused on siin (jah, see on kah blogi).
Aeglasele (umbes) kuukirjale saad registreeruda all-lebavas kastis.