# Mis on AI?

Mis õigupoolest ikkagi on AI?

Kas AI on pigem loogilise arenguna tekkinud iseõppiv ja -arenev ülitundlik inimkultuuri peegel, või äri-, disaini- ja ideoloogiliste otsuste tulem?

Missugustest allikatest saame spinnist solkimata infot AI tänaste tegelike võimete ja riskide kohta, et selle rakendamist planeerida - eriti kui plaanime seda rakendada suurtele alaealistele populatsioonigruppidele?

Mida tõsiselt võiks tähendada "vastutustundlik AI" ning kuidas näeks välja masina "vastutusele võtmine"?

Mis on Sinu arvates AI kõige suurem oht?

Mis argumendid õigustavad generatiivse AI praegust alusloogikat, et küsimusele vastusena vajab inimene värsket just sel hetkel tema jaoks loodud teksti, mitte juba olemasolevat, mida ka teised inimesed lugenud on?

Mida sisuliselt saab tähendada väide, et AI võib patsiendiga suhtlemisel olla empaatilisem kui arst?

Missuguseid tõendeid peale fännifantaasiate on meil selle kohta, et AI-mudelite mingisugune tänane või tulevikuomadus on midagi sellist, mida markeerida sõnaga *teadvus*?

Mis juhtub, kui hakkame LLM-ide väljundit käsitlema sõnavabaduse väljendusena ning AI-mudeleid moraalsete agentidena?


# AI kuvandiloome

Mis reaalsust loovad inimesed, kes kasutavad AI kohta isikulist asesõna (tema/ta)?

Kes tegelevad AI kuvandiloome ja selle narratiividega ja missugused on sealjuures nende inimeste ja organisatsioonide motiivid?

Miks (või kuidas, ma ei teagi sobivat küsisõna) me aktsepteerime tänase reaalsuse ja tulevikuvisioonina oma elukorralduse, ühiskonna, elamise viiside kohta midagi, mis on väikese hulga suurte ettevõtete isegi veel mitte äriplaan vaid lihtsalt unenägu, unistus, psühhoos, et tänane või homne (või reaalsuses eikunagi saabuv) tehniline võimekus on see, mida vajame, mis kõik probleemid lahendab jne?

Mis tõendeid meil on ühegi "AGI on inimkonnale eksistentsiaalne risk" stsenaariumi realistlikkuse kohta peale eksperthinnangute inimestelt, kelle huvi on selliseid stsenaariume välja mõelda?

Miks räägitakse, et AI kiire areng ja laialdane rakendamine on vältimatu, mitte et see (kas siis kiire areng ja laialdane rakendamine või siis selle *mitte* tegemine) on meie (kelle?) vaba valik?

Kas AI pidev kujutamine inimesesarnase intelligentsina on kõige mõistlikum vaatenurk selle tänaste ja homsete ühiskondlike mõjude hindamiseks?

Kas meil on vaja just AI-d, et see meid millestki painavast (nagu töötamine) või otse ohtlikust (maailmalõpp) päästaks?


# AI ja ühiskond

Kas AI - mis on oma olemuselt matemaatika - sobib sotsiaalsete probleemide lahendamiseks?

Kas nii ulatusliku tehnoloogia rakendamine ühiskonnas (nt riigisektoris laiemalt või nt haridusvaldkonnas kitsamalt) väikese huvigrupi otsusena on ikka demokraatlikult legitiimne?

Kas argument "kui inimestelt küsiksime, sooviksid nad kiiremaid hobuseid" tähendab, et alati peaksid just geniaalsed leiutajad otsustama, kuhupoole ühiskond areneb?

Mida me täpsemalt täna teame selle kohta, kuidas inimesed AI-d tunnetavad, kuidas selle kohta rohkem teada saada ja kuidas oleks kena sellega arvestada?

Kas tehnoloogiline innovatsioon (nt suurema tõhususe ja rahvusvaheliste suurkorporatsioonide huvide teenimise eesmärgil) on alati kindlasti see koht, kuhu ühiskond oma piiratud ressursse paigutama peaks?

Millega me riskime, kiirustades kriitilistesse äriprotsessidesse täielikuks integreerimiseks veel mitte valmis AI mudeleid juurutama ja oma ühiskonda eksperimendiks pakkuma?

Mis samme me teeme kõige AI kasulike aspektide rakendamisega paralleelselt, tagamaks, et tuleme hästi toime ka siis, kui AI-d ühel päeval enam meiega pole (kas siis elektrikatkestuse või hinnatõusu vm põhjusel)?

Kui narratiiv on, et "AI teeb rutiinse töö ära", siis missugune võimuinstrument on selline töö- ja abivahend selle omanike valduses, kes määravad, mis on rutiinne töö ja kes mida ja kuidas sellega tegelikult teha saab

# AI ja võim

Kellele kuulub AI sel kujul nagu see täna reeglina meieni jõuab, ja kes selle tegutsemist järelikult kontrollib?

Kas tänasel kujul AI suurendab või vähendab eksisteerivat ebavõrdsust?

Kes otsustab, missugustel andmetel suuri keelemudeleid treenitakse, missugune informatsioon on tõene ja mis väär, mis väärtuslik ja mis väärtusetu?

Kes teab, missugustel andmetel suuri keelemudeleid treenitakse, missugune informatsioon on tõene ja mis väär, mis väärtuslik ja mis väärtusetu?

Kuidas riik saab tagada, et nt haridussüsteemis kasutamiseks ühe või teise eraettevõtte AI-mudeli valik kodanikke edasiseks eluks sellesse ökosüsteemi ei lukusta?

Missugused lühi- ja pikaajalised tagajärjed on sellel, kui AI-põhiseid vahendeid üha enam konkreetsele kasutajale personaliseeritakse (ja selleks üha enam isikuandmeid kogutakse)?

Miks on AI-chatbottide meelest iga su mõte väga hea, tähelepanuväärne ja teravmeelne idee?

Mis juhtub siis, kui nii vastutustundliku projekti eest nagu näiteks haridussüsteemis AI rakendamine vastutavad inimesed, kes ei pelga niivõrd negatiivsete riskide realiseerumist, kui headest võimalustest ilma jäämist.

Kas kergem on piirata, et AI sellele esitatud küsimustele lubamatuid vastuseid ei annaks või et inimesed lubamatuid küsimusi ei esitaks?

# AI ärimudelid

Kuidas teenitakse kasudega tagasi see umbes triljon, mis 5-6 globaalselt äärmuslikku võimu omavat ettevõtet käesoleval, eelneval ja järgneval aastal maailmas summaarselt AI-sse investeerivad, mil selle töö tulusid loetakse väikestes kümnelistes miljardites?

Et AI (nt LLMid) ohutus on nagu kõigi toodete puhul tootja vastutus, siis miks me ei näe selles sektoris samasugust järelvalvet ja karistusi nagu näiteks ravimitööstuses, lennunduses, autööstuses?

Missugused riskid tingib see, et tänase AI-mulli taga on ühe ettevõtte (NVIDIA) riistvara müük neljale-viiele teisele ettevõttele?

Mis ohud on selles, kui näiteks uksekella-firma rekontseptualiseerib end "AI first" organisatsioonina?

# AI ja inimkäsitlus

Missuguseid teisi uskumusi kannavad ja levitavad ühiskonnas inimesed, kes usuvad, et AI juba on või saab tulevikus milleski (või kõiges) inimesele loomuomasest inimesest paremaks?

Kuidas AI (chatbottidega) suhtlemine mõjutab sotsialiseerumist interaktsioonideks teistest inimestest koosnevas ühiskonnas?

Mida see inimesega teeb, kui teda innustatakse aktiivselt teenustesse integreeritud AI-d kasutama tegevustes (näiteks e-kirja kirjutamine, otsingu tegemine), millega ta siiani on kenasti ise hakkama saanud?

Mis ikkagi juhtub, kui AI abil üha rohkem virtuaalmaailma sisenedes päris maailma (mille osa me ise ikka oleme) unustamise tõenäosus suureneb?

Kas on valdkondasid, mis on nii keerulised ja paljutahksed (nagu näiteks psühhoteraapia), et neid ei saagi (AI abil) automatiseerida?

Kuidas mõjutab AI vastuseid inimese küsimustele masina "inimkäsitlus" - nt et inimene on alati mõistlik ja annab oma parima - või kui masin eeldab inimesest midagi muud, siis miks?

Kas meil on vaja, et masin aitab meil eksponentsiaalselt suurenenud infohulka protsessida või peaksime hoopis seda infohulka vähendama?

# AI ja õppimine

Kuidas kognitiivne vabanemine (*cognitive offloading*) jm (tõhususe eesmärgil) õppimisest takistuse kõrvaldamine mõjutab õppimist ja mh õppima õppimist?

Kui AI kasutamine mõtlemisabina teeb meid intellektuaalselt laisaks, siis kas peame nüristumise vältimiseks eraldi ajugümnastikat tegema hakkama, või oleks lihtsalt ja loomulikult kergem AI-d mitte kasutada?

Missuguseid kohanemisi näeme seal, kus AI-d rakendatakse, ja mis on nende laiem mõju - nt seal, kus teadlased peidavad oma käsikirja sisse kriitika vältimise prompti?

Kuidas mõjutab suurte keelemudelite kasutamine seda, kuidas me mõtleme ja räägime?

Kas tänased AI-vahendid on kujundatud alaealiste kasutajatega arvestades?

Kas me vajame AI-d, et tõhustada seda, mida oma järglastele õpetada soovime või peaksime hoopis kriitiliselt mõtlema, mis see on mida nad enda, elu ja maailmaga rahus olemiseks kõige rohkem vajavad?