Rääkimata sellest kui kirjutaksin midagi google dokumenti või meili või kes teab millisesse kelle rakendusse. Või paluksin - eeldusel, et ma pole veel omaenese naiivsusse lämbunud - mõnel LLM-il oma päeviku ainetel terapeuti mängides hästi delikaatne olla. Privaatsuse all pean siin tegelikult silmas lihtsalt normaalsust. On normaalne, et kui ma teen iseenese jaoks märkmeid, siis need ei talletu lugematu hulga koopiatena interneti ja tont teab veel mis olendite mitmekesistes õõnsustes. See privaatsus pole mingi eritingimus või looduskaitseobjekt. See on lihtsalt normaalsuse tunne. See on osa normaalsuse kogemisest.