16587
Kasutan palju arvutit. Nii hea on vahepeal käsitsi kirjutada (hetkel kirjutan seda mõtet käsikirjalisest päevikust arvutisse). Käsitsi kirjutamine on ikkagi väga privaatne tehnoloogia. Privaatsuse all pean siin silmas lihtsalt normaalsust. Suured alad normaalsusest on üsna privaatsed.
On normaalne, et kui ma teen iseenese jaoks märkmeid, siis need ei talletu lugematul hulgal koopiatena kes-teab-kuhu (kellelgi ega millelgi ei ole sellest terviklikku ülevaadet, ausalt, ka mitte kõige alatumal jälgimiskapitalistil või tehisintellektil). On normaalne, et minu isiklik kogemus ei ole vahendatud kuidagi nii, et see oleks (ka) kellegi teise käes ja kasutada. Privaatsuse tunne on lihtsalt normaalsuse tunne, osa selle kogemisest.