Sest kui inimesed hakkavad massiliselt kasutama seda opt-out nuppu, mis neile seadusega on ette nähtud, siis Meta ei saa ju oma senise ärimudeliga jätkata. Selliste stsenaariumite vältimiseks on suurkorporatsioonidel ometigi ju õigusosakonnad ja finantsid ette nähtud! Tegid nad lihtsalt mingi rumala tehnilise näpuka kaasuse käsitlemisel? Või võib tõesti olla, et ettevõtte illusioon, et nende teenusetingimuste vormi valatud ärivajadused seisavad vaikimisi seadustest ja inimese tahteavaldusest kõrgemal jõudis sellise absurdini, et koloss kukkus omaenese raskuse all kokku?

Koletis on kole sageli sellepärast, et ta/see teeb või saab teha või tundub saavat teha või tegevat midagi sellist, mida inimene teha ei saa. "Koletiste aja" toob sageli valik suurendada võimulolijate privileege, teevad nad seda siis ise või pigistab üldsus võimu väärkasutuse ees lihtsalt silma kinni (https://inthesetimes.com/article/trump-musk-bezos-authoritarian-right-strongmen). Sellesse sügavikku vajumisel tekkiv keeris on kiire ja selle tõmbejõud kasvab korrelatsioonis allapoole vajuva akumuleerunud võimu massiga. Nagu ka võimulolija illusioon oma õigusest, tarkusest ja jumalikkusest. Täna lisame sellesse kokteili intensiivsed võimu võimendamise tehnoloogiad, mille teine külg on inimeste otsene dehumaniseerimine, nagu seda teeb narratiiv justkui inimesed poleks ilma AI-ta piisavalt head (https://www.luizasnewsletter.com/p/ai-is-dehumanizing-the-internet). Praktiliselt kõike vahendavad tehnoloogiad soosivad inimlikust kontaktist võõrandumist sellisel tasemel, et korraga on normaalsus tunda, mõelda ja kirjutada, et isejuhtivad autod on mugavad (võrreldes inimtaksojuhiga) sellepärast, et "pole vaja inimesega suhelda (...), mis on hügieenilisem ja turvalisem" (https://unchartedterritories.tomaspueyo.com/p/robotaxis-are-here).