Teaduste Akadeemia hariduskonverentsi sissejuhatav tekst: "Eesti hariduse arengu aluseks on nutikas haridusuuendus ehk innovatsioon – uudsete tõhusate protsesside ja lahenduste süsteemne loomine ja rakendamine süsteemi, organisatsiooni ja klassi- või rühma tasandil õppimiseks, õpetamiseks ja juhtimiseks ning nende uuenduste, neid toetava keskkonna ja rakendumise uurimine," tekitab küsimuse, millele mul valdkonna mittespetsialistina tundub, et head vastust ei olegi. See küsimus tekib kogemuse pinnalt, et arenguna mõeldakse sageli asjade keerukamaks minekut või tegemist, mis täna tähendab pahatihti mõne tehnoloogilise "lahenduse" juurutamist

14. juuni 2021 - Signe ja Tanel Mällo

Oleme kodustatud liik, täpsemini liik, kes ennast ise pidevalt kodustab. Muidu ei jääks me enam ellu, sest oleme praktiliselt kõlbmatud eluks metsikus looduses. Tormi kätte sattudes vaatame närviliselt peremehe poole – millise käsuga meid rahustatakse? Hiljutises eriolukorraski nõuti valitsuselt ja ekspertidel läbematult konkreetseid käske ja selgeid juhiseid. Oleme küll kõrgelt koolitatud loomad, ent meie spetsiifiline enesedressuur annab edasi liikumiseks ette väga kitsa raja, halvimal juhul justkui peenikese nööri kõrgel tsirkuseareeni kohal. Sellelt alla langemine meid aga enam mängu algusesse tagasi ei vii. Me lihtsalt kukume alla. Samas on mõnikord dressuur nii täielik, et isegi käsu korras hinge kinni hoidmine võib tunduda vabatahtlik.

*See artikkel ilmus esmalt 14. juunil 2021 Postimehes, autorid Signe ja Tanel Mällo:
https://arvamus.postimees.ee/7270355/signe-mallo-ja-tanel-mallo-inimese-ja-uhiskonna-koolikahjustused-vajavad-leevendamist

26. mai 2021 - Signe ja Tanel Mällo

Vestlesime 2021. a maikuus Edmund Burke'i Seltsi "Tähenduse teejuhtide" saates Hardo Pajulaga deschooling teemadel, lähtekohaks Ivan Illichi raamat Deschooling Society ning meie senine kogemus viielapselise pere n-ö "haridusteel".

10. aprill 2021 - Tanel Mällo

Maailmas on moes pikad plaanid. Ent see on kõrgmood, mille kannavad reaktiivse kiirmoe eelistajate kõrval välja vaid vähesed. Tabav näide, ehkki praegu mitte kõige parem eeskuju on Hiina. “Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise” võti seisneb peale täpsete kiirlahenduste ka mingisuguse esmapilgul müstilise “pika plaani” järgimises. Isegi kui see tähendab nii mõnegi uuendava ja kiirendava idee tagasi kokapurki toppimist.

Aga kas Eesti-sugusel kooslusel saab üldse olla oma pikk plaan? Äkki ongi sellise juhtumi saatus totaalne pidev kohanemine ilma mingi kindla pinnata jalge all või kõrvade vahel? Kui mitte pikk plaan, siis mis meil üldse olla saab? Lühike plaan? Oot, kumb meil praegu üldse on? Ja mis selle sisu täpselt oligi?

* artikkel ilmus toimetatud kujul ka "Äripäeva" 2021. a. "Eduka Eesti" arvamuskonkursi tööde hulgas: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/04/11/tanel-mallo-sinu-toeline-hea-pikk-plaan

10. märts 2021 - Tanel Mällo

Kuulsin, et praegu (kevad 2021) maailmas toimuvat nimetatakse kolmandaks maailmasõjaks - institutsioonide ja inimeste vahel. Sobivam metafoor oleks olukorraga, kus parasiit võtab peremeesorganismi aju üle kontrolli. Treening, et institutsioonid vabastavad inimese vastutusest on olnud nii pikk ja põhjalik, et enamik meist ei märka, kuidas koos vastutusega kaob ka vabadus.

06. märts 2021 - Tanel Mällo

Mis meie maailmast saab? See mis toimub, ei ole kolmas maailmasõda - vähemalt meil siin mitte -, ning paljud minu tänased mured liigituvad enamiku inimeste jaoks maailmas küllap veel kaua aega sekundaarseteks: kuidas hoida vabadust - sisemist ja välist; kuidas hoida rahu - sisemist ja välist; kuidas hoida tasakaalu, puhtust, loodust - sisemist ja välist?